Ilmunud raamatud

Allpool on loetletud Eesti Kunstiakadeemia väljaanded ilmumise järjekorras ehk loetelu algab viimati ilmunud raamatust. Müügil olevaid raamatuid vaata SIIT.

Pilt

Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist

Pier Vittorio Aureli
Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist

Pier Vittorio Aureli raamat “Vähem on piisav: arhitektuurist ja askeesist” kirjeldab seda, kuidas kujutlus minimalistlikust disainist ja arhitektuurist on tänapäeval võõrandatud esteetilise elegantsi ja küünilise majandusmudeli teenistusse. Elementaarsete vajaduste rahuldamise asemel viitab “vähemaga rohkema tegemine” tänapäeval nii pigem suurema tööefektiivsuse nõudmisele või õigustab kasinuseetose egiidi all sotsiaalprogrammide kokkutõmbamist. Aureli küsib, kas ja kuidas meil on sellisest õhkkonnast hoolimata võimalik keelduda võlamajanduse moraalsest santaažist ning jõuda idee juurde minimalismist, mis pakuks sellele radikaalset alternatiivi mõtestatud askeetliku eluviisi näol, kus vähem ei pea tingimata olema rohkem, vaid võib olla täiesti piisav.

Pier Vittorio Aureli (1973) on nüüdisaegne arhitekt ja teoreetik, kes õpetab peamiselt Londonis ja külalisprofessorina Yale’i ülikoolis Ameerika Ühendriikides.

Ehituskunsti Raamatukogu on Eesti Kunstiakadeemia raamatusari. Selle raames antakse välja nii ajakirja Ehituskunst täiendavaid kogumikke kui ka teoseid, mis on arhitektuuri ja laiema ruumipraktika jaoks laiemalt asjakohased.

Tõlkinud Eik Hermann
Toimetanud Neeme Lopp

Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Disain: Martin Rästa

47 lk, eesti keeles

Ehituskunsti raamatukogu #1
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-44-3
ISSN 2585-5603

Lisatud Püsilink
Pilt

Esteetika kui poliitika: valik esseid

Jacques Rancière
Esteetika kui poliitika: valik esseid

“Esteetika kui poliitika” koosneb Prantsuse filosoofi Jacques Rancière’i valitud esseedest, mis tõlgendavad ümber esteetika kui kunstist mõtlemise režiimi ja arutavad, mis on selle poliitiline panus. Rancière püüab näidata, kuidas esteetika mõiste, mis pärineb 19. sajandi alguses toimunud murrangutest kunsti mõistmises ja mille mõju erinevad 20. sajandi suundumused (Frankfurdi koolkonnast postmodernismini) on üritanud korduvalt kahandada, pole tänapäevases kunstisituatsioonis kaotanud oma selgitusjõudu ega intellektuaalset olulisust. Rancière’i jaoks ei puuduta esteetika mõiste mitte kunstiteose pelka vormi või kitsast vastuvõttu, vaid tervet kogemuse meelelist kude, milles teoseid luuakse ja vastuvõetakse, ning sellisena on kunstil oma spetsiifiline poliitiline mõõde. Laiahaardeliste näidete abil romantistlikust kirjandusest avangardistliku kunsti ja holokausti representatsioonideni filmikunstis ilmestab ta oma seisukohta, et just läbi esteetilise prisma laotub valla kunsti seesmine side poliitikaga, mis lubab kunsti mõju teiste tegemisviiside seas eristada.

Kogumik koosneb 5 pikemast esseest aastatest 1998–2008:

– “10 teesi poliitika kohta”;
– “Tajutava jaotuskord: esteetika ja poliitika”;
– “Esteetiline revolutsioon ja selle tagajärjed”;
– “Monumendi saladused. Deleuze ja kunsti “vastupanu””;
– “Poliitilise kunsti paradoksid”.

Lisaks on kogumikus väljaandja eessõna, 2012. aastal toimunud intervjuu autoriga ning Maarja Kangro järelsõna.

Jacques Rancière (1940) on Pariisi VIII ülikooli (Vincennes–Saint-Denis) emeriitprofessor. Tema raamatute hulka kuuluvad teiste hulgas “Poliitika piiridel” (Aux bords du politique, 1990), “Lahkheli” (La Mésentente, 1995), “Esteetika varjukülg” (Malaise dans l’esthétique, 2004), “Viha demokraatia vastu” (La Haine
de la démocratie
, 2005) ja “Aisthesis: stseenid kunsti esteetilisest režiimist” (Aisthesis: Scènes du régime esthétique de l’art, 2011).

Koostanud ja toimetanud Neeme Lopp
Tõlkinud Anti Saar
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Kujundanud Ott Kagovere

213 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-39-9

Lisatud Püsilink
Pilt

Järelevastamine. Kaur Alttoale

Järelevastamine. Kaur Alttoale
Toimetanud Anneli Randla

Artiklite kogumik on pühendatud keskaja arhitektuuri korüfee, restaureerimiseksperdi ja muinsuskaitsja Kaur Alttoa 70. sünnipäevale. Kõik autorid on olnud otseselt või kaudsemalt Alttoa õpilased.

Üksteist artiklit, mille teemad katavad erinevaid ajastuid ja valdkondi, suhestuvad Alttoa enda uurijahuvidega. Olgu nendeks Lõuna-Eesti linnused, Saaremaa kirikud või Valga vanalinn, keskaja kõrval ka 17. sajandi kunst või päris uus arhitektuur ajaloolises keskkonnas. Raamatu lõpus on Kaur Alttoa bibliograafia seisuga 1. juuli 2017.

Anu Männi avaartikkel Liivimaa piiskoppide nähtavatest jälgedest Euroopas joonistab laias kaares pildi hauakividest koorimantlini, Lüübekist Rooma ja sealt Rootsi kaudu tagasi. Juhan Kreemi „märkmed“ on lähemalt, kodusest Karksi kandist ning otsivad vastust küsimusele, mis mees ikkagi oli Karksi foogt ja mil määral ta korraldas kohalikku kirikuelu. Erki Russow, Villu Kadakas ja Rivo Bernotas dekonstrueerivad ühe näiliselt lõpuni läbiuuritud Tallinna linnamüüri lõigu ja tõestavad, et ka fondiarheoloogilistel kaevamistel võib jõuda oluliste uute tulemusteni. Maria-Kristiina Lotman, Kristi Viiding ja Anu Mänd pöörduvad oma artiklis tagasi palju-uuritud Nõo kiriku juurde, kuid teevad seda ühe ladinakeelse pealiskirja analüüsi kaudu, mis pakub uusi võimalusi ka ehituslikeks dateeringuteks.

Mis reformatsiooni järel muutus ja mis jäi endiseks ristimise sakramendis ning selle toimetamiseks vajalike kirikuriistade juures, uurib Merike Kurisoo Saaremaa materjali põhjal. Oma vana armastuse, puunikerdaja Christian Ackermanni juurde pöördub pea kakskümmend aastat hiljem tagasi Tiina-Mall Kreem, demonstreerides Tallinna Toomkiriku retaabli näitel, kuidas tänapäevased interdistsiplinaarsed uurimismeetodid toovad varasematele teadmistele lisa. Kaks järgmist artiklit on pühendatud ajaloolistele linnadele. Oliver Orro lahkab põhjalikult Valga muinsuskaitseala saatust ja kaardistab väärtusi, mis ametliku muinsuskaitse tähelepanu (veel) ei ole pälvinud. Lilian Hansar võtab kriitiliselt luubi alla uusehitused Tallinna ja Kuressaare vanalinnas ning annab soovitusi, kuidas varasemaid vigu vältida.

Kolm viimast artiklit on lühilood keskaegsete kirikute uutest leidudest. Anneli Randla tutvustab Keila kirikus 2015. aastal avastatud maalinguid. Pöide kirikus 2016. aastal leitud grafitilikule näole otsivad seletust Hilkka Hiiop, Juhan Kilumets ja Anneli Randla. Mõlemal juhul on tegemist hüpoteesidega, mille tõestamine ei pruugigi üheselt õnnestuda. Juhan Kilumets analüüsib enam kui kahekümne aasta jooksul tehtud tähelepanekute najal Karuse kiriku ehituslugu.

Toimetanud Anneli Randla
Keeletoimetajad: Hille Saluäär (eesti keel), Richard Adang (inglise keel)
Kujundanud Andres Tali

Eesti Kunstiakadeemia toimetised 22
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna väljaanded 7

327 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2017

ISBN 978-9949-594-36-8
ISSN 1406-2895

Lisatud Püsilink
Pilt

Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention (Dissertationes 22)

Tüüne-Kristin Vaikla
Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22

[Scroll for English]
Tüüne-Kristin Vaikla loomepõhine uurimus “Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju” tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentrifikatsiooniprotsessi võimalikke vastastikmõjusid. Väitekiri analüüsib juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna linnahalli ja Hiiumaa Palu kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalikkust ning ruumiliste sekkumiste taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele.

Uurimus keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitusmismustreid. Sisearhitektina huvitub autor ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri. Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes.

The practice-based research deals with the re-purposing of historical buildings
to find modes and models for expanding the concept of professional spatial intervention. The research focuses on the possible interaction between phenomenological knowledge and spatial investigation, design activism and the gentrification process. The thesis investigates, on the basis of case-studies – the Pärnu Mud Baths, Tallinn Linnahall and Hiiumaa Paluküla Church – the activation of space and forms of spatial intervention tactics, focusing on physical, mental and social strata of space.

The research focuses on the relationship of the past (buildings) and the future (users), evaluating spatial layers and human behavioural patterns. The author is interested in the impact of space: how it is possible to direct people’s behaviour through physical space and how space affects the human atmosphere. In interior architectural practice, the physical and the emotional approaches are in an inversely proportional relation to each other.

Juhendajad / Supervisors: Prof. Ranulph Glanville, Prof. Mart Kalm
Välisretsensendid / External reviewers: Dr. Suzie Attiwill, Dr. Lilian Hansar
Oponent / Opponent: Prof. Morten Lund

Toimetaja / Editor: Dr. Epp Lankots
Tõlkijad / Translators: Peeter Tammisto, Liis Kivirand
Keeletoimetaja / Copy editor: Richard Adang
Kujundus ja küljendus / Design and layout: Stuudio Stuudio

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 22
240 lk, inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega
Eesti Kunstiakadeemia, 2017

ISBN
978-9949-594-10-8
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Pilt

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist

Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist
Gilda Williams

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on parim käsiraamat, mis õpetab meie aja kunstist haaravalt kirjutama. See nii tudengitele, kunstiprofessionaalidele kui ka teistele kirjutamisest huvitujaile asendamatu raamat annab esmalt ülevaate põhilistest stiili- ja sisuküsimustest, teksti eesmärkidest ja ülesehitusest ning häälestusest ja keelest. Raamatu teine osa on täis praktilisi näpunäiteid kogu kunstikirjutuse ampluaa ulatuses, keskendudes konkreetsetele kirjutamisformaatidele, nagu akadeemilised esseed, pressiteated ja uudislood, oksjoni- ja näitusekataloogide tekstid, näitusetutvustused ja seinatekstid, arvamuslood ja näitusearvustused ning kodulehekülgedele ja blogidesse mõeldud kirjutised.

Aidates vältida tavapärasemaid komistuskive, nagu tarbetu žargoon ja loo kehv ülesehitus, rõhutab Gilda Williams hoolika teosesse süvenemise ja taustauuringute olulisust ning näitab, kuidas keelt tõhusalt kasutada, värskeid ideid edasi arendada ja teksti veenvalt üles ehitada. Põhjalikult on analüüsitud parimaid tekstinäiteid 64 autorilt, sealhulgas Claire Bishop, Thomas Crow, T. J. Demos, Okwui Enwezor, Dave Hickey, John Kelsey, Chris Kraus, Rosalind Krauss, Stuart Morgan, Hito Steyerl ja Adam Szymczyk, toeks enam kui 30 illustratsiooni. Lisaks leiab raamatust asjakohase kirjanduse nimestiku ja häid nõuandeid, kuidas omaenda kaasaegse kunsti raamatukogu üles ehitada.

“Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist” on hädavajalik käsiraamat kõigile, keda huvitab tänapäeva kunsti ideestiku sõnastamine ja selle vahendamine.

Tõlkinud Ingrid Ruudi
Toimetanud Maarin Ektermann
Keeletoimetaja: Tiina Hallik
Vastutav toimetaja: Neeme Lopp

Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Originaaldisain: Sarah Praill
Trükk: Pakett

240 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-594-09-2

Lisatud Püsilink
Pilt

eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840

Eesti kunsti ajalugu 3: 1770–1840
Koostanud Juhan Maiste

Eesti kunstiajaloos tähistab periood 1770–1840 suurte muutuste aega. Paranenud Põhjasõja haavadest, leidis aastakümneiks kultuuri ristteedelt eemale jäänud Läänemere-äärne provints 18. sajandi keskpaiku uue alguse, mis tõi Vene impeeriumi saksakeelsetesse ja -meelsetesse kubermangudesse valgustusajastu tuuli. Eestisse jõudsid nii uued ideed kui ka kunstnikud ja arhitektid, keda senine tsunftimeistrite käsitöönduslik tase ei rahuldanud ja kellele kangastusid professionaalse kunstikultuuri kõrgemad tipud. Võttes üle suurematest kunstikeskustest pärineva maitse ja moe, oli kunsti ülesanne kinnitada siinse rahvakillu kuulumist lääne kultuuriareaali. Koloniaalvõimu tingimustes andis see kogu perioodile mõningase elitaarse hoiaku, rõhutades suurte sammastega mõisahoonete ja neid ümbritsevate vaikeluliselt idülliliste maastikega ajastule iseloomulikku tahet liikudaedasi harmoonia ja terviklikkuse suunas. Ajajärgu üheks olulisimaks märksõnaks on utoopia, pürgimine kättesaamatu poole. Sellele kujundavad siinsetel aladel paratamatu raami keerukad ja vastuolulised suhted kosmopoliitilise kunstikultuuri ning kohalike poliitiliste ja sotsiaalsete olude vahel. Käesolev köide toob lugeja ette värvika ja mitmekesise pildi selle perioodi erinevatest kunstiimpulssidest. Linnaehituse ja arhitektuuri kõrval pälvivad tähelepanu maalikunst ja skulptuur, mis said innustust Euroopa kõrgelennulistest ideedest ja leidsid oma koha piirialale iseloomulikus sisemiselt pingestatud, kuid vormiliselt huvitavas kunstikultuuris, milles igal üksikul artefaktil on oma kordumatu sisu ja tähendus.

Koostanud Juhan Maiste
Peatoimetaja: Krista Kodres
Toimetanud Anu Lepp

Autorid: Lilian Hansar, Dorothee von Hellermann, Hilkka Hiiop, Juta Keevallik, Tiina-Mall Kreem, Krista Kodres, Inge Kukk, Linda Lainvoo, Imants Lancmanis, Mai Levin, Juhan Maiste, Kadi Polli, Georgi Smirnov, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg, Epi
Tohvri, Anne Untera, Gerd-Helge Vogel.

504 lk, eesti ja inglise keeles
ISBN 978-9949-972-44-9 

SA Kultuurileht & Eesti Kunstiakadeemia, 2017

Lisatud Püsilink
Pilt

EKA Nahakunst 100

EKA nahakunst 100

Trükis on välja antud 
EKA nahakunsti osakonna 100 juubeliks ja koosneb kolmest osast. Esimene osa – “Ajalooraamat” annab ülevaate osakonna käekäigust läbi vilistlaste meenutuste, vahetekstidega on peatüki tervikuks sidunud Jaana Päeva. Teine osa – “Pildiraamat” koosneb kümnendite kaupa tudengitetöid eksponeerivatest fotolavastustest ja käesoleval hetkel osakonnas töötavate õppejõudude“paraad prortreedest”. Kõik lavastused on kaamerasse püüdnud Sohvi Viik ning portreepiltide stilistika autoriks on Kreete Pillenberg. Kolmas osa – “Viis aastat ja registriraamat” heidab pilgu EKA nahakunsti osakonna viie viimase õppeaasta (2012–2017) tegemistele ja osakonnas toimunud arengutele, sõna saavad ka nimetatud perioodil magistri kraadi kaitnud tudengid. Raamatu viimastelt lehekülgedelt leiab osakonna lõpetajate ja õpetajate nimekirjad. See on järjekorras neljas osakonna juubelit tähistav kataloog.



Koostanud Jaana Päeva, Lennart Mänd, Kadri Kruus, Marta Moorats, Anneli Filipov ja Eve Kaaret

Kujundanud Andres Tali


160 lk, eesti ja inglise keeles

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, 2017



ISBN 978-9949-594-08-5

Raamatu ilmumist toetas Eesti Kultuurkapital

Lisatud Püsilink
Pilt

Kunstnike ruumid

Kunstnike ruumid

Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud intervjuuraamat “Kunstnike ruumid” kujutab endast visiite 16 noore Eesti kunstniku töökeskkondadesse ning avab intervjuude ja fotomaterjali kaudu, millised tegurid neid ruume mõjutavad ja kuidas see kajastub kunstnike praktikas. Raamat on saadaval ka inglise keeles.

Millised on üleüldse noore põlvkonna Eesti kunstnike tööruumid ja kuidas see vastab inimeste ettekujutusele töötavast kunstnikust? Kultuurilises mälus esineb kunstniku stuudio enamasti maagilise ja üksildase kohana, kus palju sünnib inspiratsiooni ajel. Intervjuud juhivad eelkõige aga tähelepanu stuudiole kui praktilisele ruumile, mis on peamiselt uute tööde produtseerimise koht, astudes sellega dialoogi ühiskonnas ringlevate ettekujutusega kunstniku töökeskkonnast ja -praktikast. Kunstnike stuudiote eripärad toovad hästi esile kaasaegse kunstniku praktikate mitmekülgsuse, mis hõlmab töötamist nii suurtes produktsiooniruumides kui ka oma elutoas, kuni selleni, et kogu stuudio peab mahtuma ära kohvrisse, millega on võimalik maailma eri punktide vahel reisida. Stuudioruumi valik sõltub tihtipeale nimelt praktilistest aspektidest: meediumi vajadustest, majanduslikest võimalustest, koostöö vormidest ja paljuski ka juhuslikest kokkulangevustest.

Intervjueeritud kunstnikud: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson ja Mihkel Ilus.

Koostanud ja intervjueerinud Annika Toots ja Merilin Talumaa
Toimetanud Neeme Lopp
Fotograaf: Kristina Õllek
Kujundaja: Jaan Evart

328 lk, eesti keeles
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017

ISBN 978-9949-467-86-0

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Hooandja, Nordea, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisatud Püsilink
Pilt

Artists’ Spaces

Artists’ Spaces

“Artists’ Spaces”, edited by Merilin Talumaa and Annika Toots, consists of visits to the working environments of 16 young Estonian artists and exposes through interviews and photographic material the conditions that shape and influence their creative processes. The book is also published in Estonian.

Where does the young generation of Estonian artists work? What aspects are affecting their working spaces, and how is this reflected in the artists’ practices? In cultural memory, the artist’s studio arouses an image of a magical and lonely place where much is born out of inspiration. The interviews in this book draw attention to the practical aspects of studio spaces – revealing that they are mainly places for the production of new pieces – and at the same time engage with the image of the working artist. The different characteristics of studio spaces highlight the versatility of contemporary artistic practices, which include working in large production spaces as well as at home or even carrying the studio around the world in a single suitcase. The selection of a studio space often depends on practical aspects – the requirements of the medium, economic possibilities, collaborative arrangements as well as random coincidences.

Artists: Kris Lemsalu, Laura Põld, Timo Toots, Flo Kasearu, Ivar Veermäe, Karel Koplimets, Kristi Kongi, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Anu Vahtra, Paul Kuimet, Laura Toots, Mihkel Maripuu, Maarja Tõnisson and Mihkel Ilus

Interviewed and edited by Annika Toots and Merilin Talumaa
Translated by Martin Rünk, Keiu Krikmann and Anna-Liisa Laarits
Proofreading: Rachel Kinbar and Michael Haagensen
Photography by Kristina Õllek
Graphic design by Jaan Evart
Copy editor: Neeme Lopp

328 pages, in English
Estonian Academy of Arts Press, 2017

ISBN 978-9949-594-07-8

The release of this book is supported by Estonian Cultural Endowment, Hooandja, Nordea, Estonian Contemporary Art Development Center and European Regional Development Fund.

Lisatud Püsilink
Pilt

Mudel, metafoor, mäng: Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis (Dissertationes 21)

Elnara Taidre
Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis
Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

Doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose kontseptsiooni abil. Omamütoloogilist tervikkunstiteost vaadeldakse muutuvana ajas ja laiemas ühiskondlikus kontekstis, oluliseks faktoriks on seejuures modernistliku ja postmodernistliku kultuuriparadigma vahetus 20. sajandil teisel poolel. Kõnealuseid muutusi ning kaasnevaid eri tendentse omamütoloogilise tervikkunstiteose toimimisviisis ja eesmärkides püütakse üldistada kolmikvalemi mudel-metafoor-mäng abil. Seda panevad proovile Kazimir Malevitši, Tõnis Vindi, Joseph Beuysi, Matthew Barney ja Kiwa kunstipraktikaid käsitlevad juhtumianalüüsid.


Elnara Taidre’s doctoral dissertation “Model, metaphor, play: The Total Mythological Work of Art in the Context of Paradigm Shift in the 20th Century” examines how the total mythological work of art changed in the visual art of the 20th century. In the context of the current research, artistic mythology is defined as myth-making in the art practices of individual authors, with the outcome being a consistent artistic-philosophical system. To refine the focus of this dissertation, more extensive examples of artistic mythology are placed at the forefront and summarised using the concept of the total mythological work of art. A total mythological artwork is seen as changing both over time and in the broader social context. A key factor in this regard is the cultural paradigm shift from modern to postmodern thinking in the latter half of the 20th century. The dissertation tries to generalise these changes using the triple “model-metaphor-play” formula to characterise various tendencies in the mechanisms of functioning and objectives of a total work of artistic mythology. These issues are outlined through the case studies which focus on art practices of Kazimir Malevich, Tõnis Vint, Joseph Beuys, Matthew Barney and Kiwa.

Juhendaja / Supervisor: Prof. Virve Sarapik
Eelretsensendid / External revisors: Dr. Anu Allas, Dr. Tiina Kirss
Oponent / Opponent: Dr. Tiina Kirss

Keeletoimetaja (eesti keel) / Language editor (Estonian): Kaidi Vahar
Tõlge inglise keelde / English translation: A&A Lingua OÜ
Keeletoimetaja (inglise keel) / Language editor (English): Richard Adang
Graafiline kujundus / Graphic design: Margus Tamm

Dissertationes Academiae Artium Estoniae 21

368 lk, eesti keeles, ingliskeelse resümeega
Eesti Kunstiakadeemia, 2016

ISBN 978-9949-594-05-4 (trükis)
ISBN 978-9949-594-06-1 (pdf)
ISSN 1736-2261

Lisatud Püsilink
Lae rohkem...
Täida küsitlus, võida meeneid!